Tere, armas sõber!

Täna jagan Sinuga teavet A-vitamiini kohta.

A-vitamiin on kasulik luudele, hammastele, juustele, silmadele, nahale. A-vitamiin aitab kaasa vereloomele, kudede taastootmisele ning ühtlasi aitab vähendada vähktõve (eelkõige kopsuvähi) teket. (vt. ka www.toitumine.ee/a-vitamiin/)

Päevaks vajalikud vitamiinid püüa saada ikka tavalisest toidust, mitte apteegist ostetud purgikestest terakesi sisse krõbistades. (Viimasel juhul võib organismis tekkida A-vitamiini üledoos, mis võib olla toksiline. Tavatoiduga A-vitamiini ületarbimist üldjuhul karta pole vaja.)
A-vitamiini allikad on nii taimset kui loomset päritolu. Taimset päritolu A-vitamiin sünteesitakse organismis puuviljades ja köögiviljades sisalduvatest karoteenidest (alfa ja beeta-karoteenid). Allikateks on näiteks porgand, paprika, tomat (rusikareegel: mida rohkem sisaldab puu- või köögivili oranzhi- värvi, seda rohkem on selles beeta-karoteeni). Beeta-karoteeni leidub aga ka kibuvitsamarjades, taimede lehtedes, salatis, bataadis. Beeta-karoteen on antioksüdant ja aitab seega kaitsta organismi rakkusid ultraviolettkiirguse jm keskkonnakahjustuste eest. Loomset päritolu A-vitamiini (retinooli) saab organism peamiselt sellistest toiduainetest nagu maks, veiseliha, piimatooted (s.h. juustud, iseäranis cheddar-juust) ja munad.

Enne, kui toome ära soovitatavad A-vitamiini päevased annused, veel mõned faktid, mis baseeruvad teaduslikel terviseuuringutel.  On tõestanud, et A-vitamiini piisav tarbimine vähendab vähiriski, ent suitsetajatel, kes tarbivad sünteesitud A-vitamiini (s.t. toidulisandina) regulaaselt üle soovitatava päevase normi, suureneb tõenäosus haigestuda kopsuvähki. Samuti võib, uuringute tulemuste kohaselt, liigne A-vitamiin põhjustada luude hõrenemist (k.a. luumurde). Seda on täheldatud juhtudel, kui A-vitamiini päevane kogus on regulaarselt enam kui kahekordne. Kuid veelkord, ületarbimise ohtu, süües tavalist ja täisväärtuslikku toitu, reeglina karta pole vaja. Oht tekib eelkõige juhul, kui lisaks tavatoidule tarbitakse toidulisandeid ja apteegist ostetud vitamiine.

Neile, kes ootavad vastuseid küsimusele, kuidas mõjutab A-vitamiini tarbimine silmanägemist, lisame, et ainuüksi A-vitamiinist silmade tervishoiuks ei piisa. Beeta -karoteen kaitseb küll kanapimeduse ja rohekae (katarakti) tekke eest, kuid on veel kaks karoteeni – luteiin ja zeaxantiin – mida  A-vitamiinis ei sisaldu, kuid mille tarbimine on vajalik silmade tervishoiuks (s.h. vanusega seotud kollatähni kärbumise ennetamiseks). Luteiini  ja zeaxantiini leidub näiteks spinatis, virsikutes, mustikates, sibulas, pipras ja porrulaugus. Seega, söögem spinatit!

A-vitamiini soovitatavad päevased  normid meestele on 900 mcg (mikrogrammi) (ehk 3000 IU). (Mõnikord väljendatakse kogust  IU-ühikutes (international unit)).
Naistele on soovitatavaks A-vitamiini päeva-annuseks 700 mcg (ehk 2333 IU).

Üledoosiks loetakse A-vitamiini päevakogust, kui see ületab 3000 mcg (ehk 10000 IU).

Soovitusliku koguse A-vitamiini saad näiteks:

70 g porganditest (ca 1 keskmine porgand)
150 g porgandimahlast (ca kolmveerand klaasi)
5 g hautatud maksast (ca 1 tl.)
10 g maksapasteedist (ca 1 spl.) 
100 g munakollastest (ca 5 muna kollased)
200 g paprikatest (ca 4-5 paprikat) 

Ja lõpetuseks – kuna karoteenid vees ei lahustu, küll aga orgaanilistes lahustites, siis lisa taimset päritolu A-vitamiinirikast toitu süües alati ka tilgake õli vm rasvainet. Siis võid kindel olla, et vajalik vitamiin Sinu organismis ka kenasti omistatakse ja sellest Sinu tervisele kasu sünnib.

Ole terve!