Mõned aastad tagasi kuulsin ühel fitness-konverentsil toredat arvamust – spordiklubi kõige suurem konkurent on mitte teine spordiklubi, vaid… tugitool.

Kuigi tegemist on ilmselt ühe maailma parima tegevusega, mida üks inimene rõõmsama elu, parema tervise ja kaunima väljanägemise nimel vajaks…, on ometi regulaarsete treeningutega alustamine teinekord vaevaline ja seotud kõiksugu takistustega.

Kord pole aega, kord napib raha. Kord on takistamas abikaasa, elukaaslane… Kord lapsed… Miskit leidub alati põhjendamaks treeningutega veel mitte alustamist… USAs on tehtud kogunisti uuringuid selles osas, kui kaua võtab “keskmine inimene” enne treeningutega alustamist hoogu… Tervelt 1 aasta ja 9 kuud!

Kui keegi leiutaks kristall-kuuli, mis näitaks kahte pilti – üht, millisena näeb sellesse vaataja välja 20 aasta pärast juhul, kui ta tegeleb regulaarsete treeningutega ja teist, milline näeb ta välja juhul, kui ei tegele…, Tõenäoliselt oleks enamus valmis alustama regulaarsete treeningutega juba tänane päev…

Vaatan rõõmuga inimesi, kes spordivad – nad on kuidagi säravama olemisega, energilisemad, märksa nooruslikumad kui eakaaslastest mittesportijad… Jah, treeningutega alustamine võib olla teinekord raske, aga kui ükskord järje peale saad ehk siis teisisõnu, kui sellest kujuneb elustiil…, siis pole trenni minekul mingist sundusest enam juttugi…  Tähtis on lihtsalt ära tunda “oma ala” – see, millega tegelemist naudid.