Arvatakse, et massaaž on üks vanimaid meditsiinilisi teraapiaid. Algeid selleks on leitud nii Hiinast, Indiast ja Egiptusest kui ka Kreekast, Roomast ja Ladina-Ameerikast.

Esimesed tõendid massaaži kohta pärinevad Hiinast, ühest meditsiinilisest tekstist, aastast 1800 e.m.a. Ka Egiptuse vaaraode hauakambritest on leitud jooniseid, mis kujutavad refleksoloogiat.  Indias sai massaaž alguse ayur veda süsteemist, kus teadaolevalt kasutati ohtralt ka lõhnateraapiat ja erinevaid taimi, millel olid tervendavad omadused. Lääne-maailma massaažialged pärinevad aga Kreekast ja Roomast, kus teraapiat kasutasid peamiselt ülikud, valuleevendamise eesmärgil või hoiti sellega vormis sportlasi (gladiaatorite võistluste jaoks).

Hippocrates soovitas, et lisaks meditsiini tundmisele peaks iga arst teadma ka hõõrumiskunsti. Teati, et hõõrumine võib liigestele mõjuda nii pinguldavalt kui ka lõõgastavalt.  Tulemus sõltus hõõrumise tugevusest.

Euroopa pöördus Keskajal aga Hippocratese ja teiste Vana-Rooma arstide õpetustest eemale uskudes, et mistahes puudutus, mis tekitab meeldiva tunde, on religiooni seisukohalt lubamatu ja seega on tegemist patuga.

Alles 19.sajandil julges Rootsi arst – Pehr Heinrick Ling – võtta taas kasutusele manuaalteraapia. Ta tegeles peamiselt sportlastega ning töötas välja erilise, pehmete kudede töötlemise tehnika, mida hakati edaspidi nimetama Rootsi massaažiks. Just Dr. Ling oli see, keda peetakse tänapäevase massaaži väljatöötamise isaks.

Erinevaid massaažiliike võib tänapäeval kokku loendada ca 70-100 ringis. Lisaks annab igale massaažiseansile oma eripära massööri oskused ja isiksus.

Leia enda vajadustest lähtuv massaažiliik ning sobilik massöör ning võib juhtuda, et juba kasvõi ühest seansist tulenevalt pole Sul apteeki asja enam päris pikka aega.

5 põhjust, miks valida massaaž?

  1. Massaaž vähendab stressi. Kui mõni kehaosa Sulle haiget teeb, siis pole vaja mudida ilmtingimata haiget kohta. Teadlased on tõestanud, et mistahes kehaosa massaaž tekitab kehas keemilisi reaktsioone, mille tulemusel väheneb nii valu kui stressifoon kogu kehas. Väidetavalt vähendab masseerimine ajus ühe aine tekkimist, mis on seotud valuaistingu tundmisega.
  2. Massaaž tugevdab immuunsüsteemi. Mitmed nn. stressihormoon Cortisoli uuringud on tõestanud, et selle hulk süljes enne ja pärast massaaži on hoomatavalt erinev. Cortisol tekkib peamiselt stressi tagajärjel ning hävitab rakke, mis on seotud immuunsüsteemiga. Massaažiseansi tagajärjel väheneb Corisoli hulk ning seeläbi väheneb tõenäosus nakatuda külmetus- ja viirushaigustesse.
  3. Massaaž alandab vererõhku. Uuringud on näidanud, et masseerimine mõjub hästi uitnärvile, mis reguleerib vererõhku. Lõuna-Florida Ülikoolis tehtud katses, saadi vererõhu alandamise osas märksa paremaid tulemusi neil patsientidel, kellele tehti 10 x 10min massaaži (iga kolme nädala tagant) võrreldes kontrollgrupiga, kelle puhul massaažiteraapiaid ei kasutatud.
  4. Mõned teadlased väidavad, et tegelikult polegi vahet, millist massaažiliiki eelistada. Pigem on määravaks massaaži tugevus. Soovitud ja paraja tugevuse saavutamiseks on hea kasutada õlisid. Õlide valik on aga vägagi mitmekesine ning enne seanssi on hea veenduda, et kasutatav õli on sobilik Sinu nahale ja organismile.
  5. Massaaž annab ühtviisi häid tulemusi ka juhul, kui teed seda endale ise. Kui mingi kehaosa valutab või on pinges, piisab isegi sellest, et masseerid iseenda käsi. 15 minutit päevas iseenda massaaži aitab ära hoida üksjagu ebamugavad füüsilisi ja vaimseid pingeid ning tagab vastupidavama immuunsüsteemi.

 Elu kui nauding.

Kasutatud kirjandus:

http://www.memphis.edu/cris/massagehistory.php

http://itandb.com/history.htm

http://www.massagelotion.net/massage%20history.htm
http://www.thedailybeast.com/newsweek/2008/09/03/five-surprising-benefits-of-massage.html