Erinevalt laialt levinud arvamusest, et kolesterool on paha, on tal organismi seisukohalt eelkõige positiivne roll. Küsimus on lihtsalt selles, millise kolesterooliga on tegemist ning milline on selle hulk organismis.

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, mis on vajalik geenide ning rakkude igapäevaseks normaalseks elutegevuseks. Seda leidub nii veres kui ka rakkudes.

Kolesterool on abiks rasvaste toitude seedimisel (sapisoolade sünteesimisel), erinevate suguhormoonide bioaktiivseks muutmisel (östrogeen, testosteroon jne.), D-vitamiini molekulide komplekteerimisel, aju ja südame töö reguleerimisel, jne.

Kuid liiga palju kolesterooli tõstab oluliselt ajuinfarkti, ateroskleroosi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski.

Kolesterooli toodab inimorganism 70-90% ulatuses ise, ülejäänud komplekteeritakse toidu ning joogi kaudu.

Kolesterool veres iseenesest ei lahustu. Selle transportijateks rakkudesse ja rakkudest tagasi on kahte tüüpi lipoproteiinid – LDL (Low Density Lipoprotein ehk madala tihedusega lipoproteiin ehk „halb” kolesterool) ja HDL (High Density Lipoprotein ehk kõrge tihedusega lipoproteiin ehk „hea” kolesterool)

 (Jäta meelde: HDL ja HEA algavad ühe ja sama tähega!)

„Halva” kolesterooliga on seotud 60–70% kolesteroolist. Kuna LDL-kolesterool ladestub arteri seintesse ning teeb arteri vähem elastseks ja arteri valendiku kitsamaks, siis selle tulemusena häirub verevool. Seda protsessi nimetataksegi ateroskleroosiks ehk veresoonte lupjumiseks.

„Hea” kolesterooliga on seotud 20–30% veres ringlevast kolesteroolist. HDL-kolesterool aitab organismist eemaldada LDL-kolesterooli, mis on üheks peamiseks ateroskleroosi tekkimise põhjuseks. Seega, mida suurem HDL-kolesterooli sisaldus, seda parem.

Triglütseriidid, mis samuti kajastuvad vereproovi andmetes, on analoogselt HDL ja LDL-lipoproteiinidele, rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.  Triglütseriidide sisalduse kasv on seotud ülekaalu, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise, liigse alkoholitarvitamise ning ebaõige dieediga. Inimestel, kelle veri sisaldab palju triglütseriide, on sageli ülemäärane üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli ning väike HDL-kolesterooli sisaldus.

Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ja kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant.

Kolesterooli normväärtused veres: 

 Üldkolesterool

 < 5,0 mmol/L

 HDL-kolesterool

 > 1,1 mmol/L

 LDL-kolesterool

 < 3,0 mmol/L

 Triglütseriidid

 < 1,7 mmol/L

Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres

 < 5,0-6,5 mmol/L

Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres

 > 6,5 

On ilmselge, et oled tervem ja vastupidavam, kui toitud õigesti ja liigud piisavalt. 

Tarbides järjepidevalt kiirtoitu ning juues magusaid ja magustatud karastusjooke, on täheldatud, et:

  • Suureneb (halva) kolesterooli sisaldus veres;
  • Võivad tekkida tõsised maksakahjustused;
  • Sagenevad unehäired;
  • Võivad esineda seksuaalprobleemid;
  • Võib kogeda valu rinnus;
  • Suureneb kehakaal. 

Liikumine omakorda:

  • Suurendab HDL ehk „hea” kolesterooli hulka veres;
  • Aitab vältida trombide teket;
  • Langetab vererõhku;
  • Vähendab stressi;
  • Langetab kehakaalu;
  • Vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.

Liikumine ei tähenda ilmtingimata spordiklubi liikmeks astumist. Hea füüsilise koormuse koos pulsisageduse tõusuga võid saada ka reipast jalutuskäigust, aktiivsest koristamisest, aiatöödest jne.

 Ole terve!

Kasutatud lingid:

http://www.kolesterool.ee/kolesterool/
http://en.wikipedia.org/wiki/Lipoprotein(a)
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/kolesterool-mida-peab-sellest-teadma.d?id=16775598
http://www.heart.org/HEARTORG/Conditions/Cholesterol/AboutCholesterol/Good-vs-Bad-Cholesterol_UCM_305561_Article.jsp