Kaalulangetamisest on tänapäeval saanud täiesti iseseisv usulahk.  Iga päev mõtlevad tuhanded…, Ei, mis tuhanded!!!…, ikka sajad tuhanded sellest, kuidas kaalu langetada. Kaalust on tehtud altar ja kehast objekt, mis on justkui meist endist täiesti eraldiseisev ning kes on väärt kas karistamist või vähemasti hukka mõistmist. Vähe on neid, kes oma kehaga rahujalal püsivad… Ja siingi võib juhtuda, et kaldutakse omakorda  teise äärmusesse – kehast võib saada hoopis kultusobjekt.  Jumal, kelle nimel ollakse valmis ohverdama kõik – nii tervise kui sisemise rahulolu . Aga see on juba täiesti eraldi teema…

Kus on siis see piir, mida mööda käies säiliks tasakaal ja õnnetunne ning rahulolu enese ja eluga? Keha sõprus hingega?

Tee hea enesetunde juurde ei pea ilmtingimata käima mööda ränkrasket kaalulangetaja teed. Kui prooviks õieti hoopis nii, et unustame üldse sõna „kaalulangetamine“ korraks ära ning mõtleme, mis on meie TEGELIK EESMÄRK? Pakun välja mõned variandid – Hea enesetunne? Hea tervis? Energiline olemine?

Kas ehk mõni neist?

Nüüd keskendugi sellele, mis on TEGELIKULT oluline.

Tea, et jõud ja energia voolavad Sinusse siis, kui hoiad end liikumises. Iga päev pisut liikumist! Olgu see sörk, kiire kõnd või jalutuskäik või ujumine või aeroobika või jooga või… jne.jne.jne… Peaasi, et tunned, Sa TAHAD sel päeval just sedasi liikuda ning Sa ei pea selleks liikumiseks ennast sundima. Või kui…, siis ehk õige vähekene. Just niipalju, et vähemasti diivanilt või arvuti tagant püsti saad. Kui kord juba püsti oled ja liikumises…, siis 99% tõenäosusega – pärast liikumise lõpetamist tunned Sa end hästi. Sinu silmades on sära ja enesega rahulolu. Ning tõenäoliselt oled Sa sel päeval endaga rohkem rahul kui tol päeval, mil õudusega mõtlesid, et pead hakkama vist kaalu langetama…

Kui nüüd sedasi jätkad – iga päev natuke, vähemalt 30 minutit, enda jaoks meelepärast liikumist, märkad varsti, et Sinuga on hakanud toimuma muudatused, millistest varem vaid und julgesid näha. Ja võib-olla saabub kord ka päev, millal kaalulangetamine ei olegi enam kinnisidee, mille külge klammerduda ja mille nimel kõik elu naudingud „kaalualtarile“ ohverdada, vaid hoopis miski, millesse võib ka mänguliselt suhtuda.

O. Lutsu „Kevades“ ütles õpetaja Laur Tootsile: „Kui Sa ei jõua teha tervet rehkendust, tee pool!“

Sama tahaksin soovitada ka kaalulangetajale: „Kui Sul ei õnnestu alla võtta nii palju ja nii kiiresti kui soovid, anna endale rohkem aega ja sea madalamad (realistlikumad) eesmärgid!“

Naudi igat päeva!