Oktoobri keskpaigaks on suvel kogutud D-vitamiini varud end üldjuhul ammendanud ning tuleks alustada täiendava D-vitamiini annustamisega.

Mis on D-vitamiin? Milles väljendub D-vitamiini puudus? Miks on D-vitamiin vajalik?

Asume selgituste juurde.

D-vitamiin ehk kaltsiferool on rasvlahustuv vitamiin ning sisuliselt toimib organismis hormoonina, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori imendumist ja taset vereplasmas ehk võib ka öelda, et D-vitamiin reguleerib otseselt luukoe arengut, sest just luud on meie peamine fosfori ja kaltsiumi „reservhoidla“.

Paljud lapsevanemad teavad, et niipea, kui saabub päikesevaene aeg, tuleb väikelastele anda toidulisandina D-vitamiini, mis aitab ära hoida rahhiiti (luuhaigust, mis tuleneb kaltsiumi ja fosfori vaegusest, D-vitamiini puudusest või D-vitamiini ainevahetushäirest). D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda – luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks (väikelastel võib olla haiguse põdemise tagajärjeks O- või X-jalad). D-vitamiini defitsiidiga võivad kaasneda ka hammaste arengu häirumine, aeglustub pikkuskasv (mõnikord ka üldine areng) ning võivad tekkida lihasnõrkus ja luumurrud.

Tagamaks väikelastele vajaliku D-vitamiini saamist, tuleks alustada „kuuriga“ juba beebi 5.ndast elupäevast (vähemalt esimese eluaasta lõpuni). Sügisel sündinud lastele soovitatakse kogunisti 1,5 aastast „kuuri“.

Miks D-vitamiin veel vajalik on?

–          Tugevdab immuunsüsteemi;

–          Tõhus „ravim“ gripi ennetamiseks;

–          Vähendab riski haigestuda „sclerosis multiplexi“ (pea- ja seljaaju haigus);

–          Hoiab korras normaalse ajutegevuse ka vanemas eas;

–          Vähendab osteoporoosi tekke tõenäosust;

–          Aitab hoida kontrolli all kehakaalu (s.t. ülekaal võib olla põhjustatud D-vitamiini puudusest);

–          Vähendab astmahooge;

–          Vähendab tõenäosust haigestuda (iseäranis naistel) reumatoidartriiti (liigeste autoimmuunhaigus);

–          Kaitseb nõrgema radiatsiooni vastu;

–          Vähendab vähki haigestumise riski;

–          Aitab tuberkuloosihaigetel kiiremini paraneda;

–          Vähendab südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist;

–          Mahendab masendusehooge, depressiooni;

–          Aitab nahaprobleemide korral (k.a. akne, psoriaas);

–          Osaleb vererõhu reguleerimises.

Mis on D-vitamiini allikateks?

Peamine D-vitamiini allikas on PÄIKE.

Kuid leidub seda ka toidus nagu näiteks kalaõlis, maksas, munakollases, võis, pärmis.

Mõnedel andmetel on soovitatav D-vitamiini päevane annus järgmine:

Beebidele: 10 mcg (400 IU);
Kuni 50-aastastele: 5 mcg (200 IU);
51-70-aastastele: 10 mcg (400 IU);
71+: 15 mcg (600 IU).

Kuid on ka arvamusi, mille kohaselt Baltikumi ja Põhjamaade inimesed peaksid tarbima D-vitamiini vähemalt 4000 IU päevas (s.o. 10 korda suuremas annuses, kui eeltoodud soovitused!!!)

Ainus viis, kuidas selgeks teha, kui palju vajab Sinu keha D-vitamiini, on paluda perearstil teha vereanalüüs. D-vitamiini tase Sinu ja Sinu laste veres peaks aastaringselt olema vahemikus 50-80 ng/ml (125nmol/L).

Kui rääkida „inimkeeli“, siis 200 IU-d D-vitamiini leidub näiteks:

–          2 grammis kalamaksaõlis;

–          15 g suitsuangerjas;

–          50-60 g küpsetatud lõhes;

–          60 g soolaheeringas;

–          120 g munakollases;

–          600 g hautatud maksas;

–          10 liitris piimas.

Niisiis…
Kui Sa ei soovi olla väsinud, nõrk, viirushaigustele vastuvõtlik, jne. jne. jne…, ära looda enam sügispäikesele, vaid manusta D-vitamiini teadlikult – toiduga või kalamaksaõliga – valik on Sinu!

Ole terve!

Kasutatud materjal:
http://www.mahemark.ee/lugemist-tervise-kohta/d-vitamiin
http://www.medicalnewstoday.com/articles/161618.php
http://www.toitumine.ee/d-vitamiin/
http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=257
http://et.wikipedia.org/wiki/D-vitamiin